Kihilise riietumise kontseptsioon

Kihilise riietumise kontseptsioon on väga lihtne - selmet panna selga üks paks rõivatükk, nt voodriga talvejope, riietutakse kihi kaupa. Alumiseks kihiks on mõni spetsiaalne spordipesu, edasi tuleb tavaliselt mikrofliisist nn soojenduskiht ja kõige peale vett ja tuult pidav, kuid läbihingav jope/püksid.

Milleks see hea on? Kui sul on kinniõmmeldud voodriga talvejope/püksid, siis on sul riided, mis sobivad vaid ühe kindla ilmastikuolu puhul. Kui Su riietus koosneb aga kihtidest, siis saad alati matkal või suusamägedes vastavalt ilmale sobiva riietuse kombineerida. Ei liiga soe, ega liiga külm ole sportimise juures hea, selleks on vaja, et me riided oleksid paindlikult kohandatavad mägede vägagi muutlikele oludele. Iga ilma jaoks eraldi riidetükki aga kaasa tassida ei kannata.

Kui harrastad nii mägimatkamist kui mäesuustamist, siis arvesta, et korraliku mägimatka riietusega saab kenasti hakkama ka suusamäes. Spetsiaalsete vooderdatud suusariietega pole mägimatkal aga suurt midagi peale hakata.

Täisrõivastus kõige külmema ilma jaoks koosneb:

  • Pesukiht peab tekitama kuiva õhu kihi meie ja väliskeskonna vahele. Soovitatav on spetsiaalsetest mitte märguvatest ja higi eemale juhtivatest kiududest spordipesu. Oludes, kus terev päev kantakse pealisriideid, on kõige hea tulemuse andnud võrkpesu. Matkaoludes, kus vahel liigutakse pesusärgi väel, on parem valida tiheda koega spordipesu, kuna too peab ka tuult ja kaitseb päikese eest. Ei puuvillane ega villane pesu ole hea valik, kuna naturaalne kiud kipub endasse koguma keha niiskust, mille tõttu kannatab pesu võime isoleerida meid külma eest. erandiks on merino peenvillast pesud, mis mõnesed oludes võivad hea tulemause anda.
  • Soojenduskiht tekitab paksema õhukihi keha ja väliskesksonna vahel. Tänapäeval koosneb enamasti fliisist, täpsemalt mikrofliisist dressipükstest ja pusast ja/või õhukesest sulgjopest või -vestist. Fliisi nime all pakutakse tegelikult väga erinevaid, sh ka puuvillaseid materjale, aga toimiv valik on siiski nn mikrofliis, mille kiud on nii väiksed, et ei võta vett endasse vaid laseb selle endast läbi. Tuult pidava membraaniga nn windstopper fliisid on eraldi teema. Kõik soojustuskihid pevad olema nö hingavad, so nad peaks laskma veeauru endast läbi, mitte seda absorbeerima (vett imamama).
  • Koorik kaitseb alumisi kihte vee ja tuule eest. Tormi/suusa püksid ja jope peaks olema kindlasti vett ja tuult pidavast kuid läbihingavast kangast, need on need igasugused texid :). Nende juures tasub jälgida kahte näitajat, veepidavus ja hingavus. Hingavus näitab, kui palju veeuaru kujul vett grammides suudab ruutmeeter kangast läbi lasta 24h jooksul. Veepidavus näitab kui suurele veerõhule suudab kangas 24h jooksul vastu pidada ilma et ta vedeliku kujul vett läbi laseks.

Kui on soojem ilm võib alt ära jätta kas spordipesu või siis soojenduskihi. Kui aga väljas pole tuult ega vihma, võib jope kotti pakkida ja liikuda fliisi väel. Sobiva kombinatsiooni leiab kogemuse põhjal igaüks mägedes kiiresti ise üles :).