Telke ja telgitaolisi asju on tänapäeval müügil kõikvõimalikke. Kui PVC põhja ja fiiberkaartega alla tuhande kroonised telgid aitavad kuiski öö mööda saata kämpingus või ka kergemal jalutuskäigul Eestimaal, siis kaugmatkal ja päris mägedes on asi tõsisem. Seal on telk matkajale pikemaks ajaks koduks ja vahel ka ainus asi, mis teda lumetormist eraldab. Sestap tasub telgi soetamisele veidi aega pühendada ja asi endale selgeks teha, ning ka kukrut tuleb veidi enam kergendada. Arvestatavate matkatelkide hinnad algavad paarist tuhandest kroonist. Ülempiiri pole, sest kosmosetehnika on teadagi kallis :).

Esimese asjana võiks endale selgeks teha, millistes oludes enamasti telgid. Lumes telkimiseks ettenähtud telkidel on veidi teised materjalid ja konstruktsioon, kui lihtsamate jalgsi- või mägimatkade jaoks sobivatel telkidel. Rattamatkaja saab mõnel sõbraliku kliimaga maal ka vaid bivikotiga hakkama.

Millele tähelepanu pöörata

• Suurus - harilikult on ära toodud mitu inimest telk peab mahutama. Valida on egoisti telgist kuni suurte lautadeni. Mägimatkal peame optimaalseks lahenduseks kahe inimese telki. See on piisavalt väike, et leida talle mäes platsike ülespanemiseks. Ka on kahekesi telgis mugavam toimetada. Enama inimese puhul kipub paras segadus tekkima, pole ka privaatsust, mistõttu ei magata hästi välja. Tavaliselt mahub kahesesse telki hädavajadusel ka kolm magama, aga selle variandi kasutamine võiks jääda tõesti vaid erandiks.
• Materjalid - korraliku matkatelgi kaared on kas alumiiniumist või duralumiiniumist mitte fiiberplastist. Põhi on mingist korralikust vett pidavast kangast mitte PVC kilest. Katus on piisava veepidavusega, ka sisetelk on sünteetilisest materjalist. Materjalidest sõltub tavaliselt ka telgi raskus. Kahekordne kahe inimese telk võiks jääda kaalu osas vahemikku 3000-4000 gr.
• Konstruktsioon - põhiliselt on matkaks sobivaid telke 2 tüüpi, kas tunnel või kuppel telgid. Tavaliselt on tunnel veidi tormikindlam, kupli eeliseks on avarus. Kui on plaan minna väga kõrgele ja karmidesse oludesse, siis võiks pigem valida spartalikuma tunneli, aga enamasti ajab ka kuppeltelk asja ära. Mõni kõrgmägede mudel on just kupli ehitusega ja töötab hästi. Enamus tänapäeva telke on kahekihilised, ühekordsed läbihingavast materjalist telgid on kallid ja kasutatavad vaid piiratud tingimustes.
• Püstitamise mugavus - selle juures tuleks uurida, kui mugavalt/kiirelt saab telgi üles panna. Oskaja käes peaks valmis telkimisplatsi puhul telgi nii üles kui maha saama ca 10 minutiga :). Ideaalsed on sellised konstruktsioonid, kus telgi saab põhimõtteliselt püstitada ka ilma vaiadeta. Mõnel kaljueendil ei pruugi lihtsalt olla kohta kuhu vai torgata ega ka kivi, mille taha pingutusnöör siduda.
• Komfort - telgi sees võib olla mitmeid väikseid, aga mugavaid detaile, nagu sokiriiul lae all, lambi kinnitamise koht, taskud telgi seinal, kuhu ööseks asju käepärast panna etc. Mugavust lisab ka piisava suurusega esik, kuhu saad nt seljakoti varju panna või kus saad tormi ajal süüa keeta.