Selleks, et ostjal oleks võimalik hinnata materjali veepidavust, kasutatakse indeksit, mida väljendatakse mm/H₂O.  
See näitab staatilise veesamba kõrgust millimeetrites, mille juures vesi 24 h jooksul materjalist kindlasti läbi ei tungi. Kui näiteks indeks on  5000 mm siis tähendab see seda, et see peab 24 h jooksul vastu 5 meetrise veesamba rõhule, ilma et hakkaks läbi tilkuma.
Kui indeksis sisaldub täheühend PU,  tähendab see, et materjal on ühelt poolt kaetud polüuretaani kihiga, mis teeb kanga vettpidavaks. Polüuretaan on ka kõige levinum impregneerimiseks kasuatav polümeer. Teine levinum viis on töödelda kanga kiudu mingi vett hülgava omadusega ainega, nt silikooniga. Selline töötlus annab hõredama koega kangale teatud veepidavuse, kuid säilitab samal ajal sellel mingi hingavuse.

Suur veepidavus on oluline just tugevas tormis, kus vihm lendab vastu telgi katet suure kiirusega (st suure rõhuga). Korralik mägimatka telk võiks olla vähemalt 4000 mm/H₂O veepidavusega. Telgi põhi võiks olla natuke veekindlam, vähemalt 7000 mm/H₂O.
Lumes pole veepidavus nii oluline. Põhiliselt ülevalpool lumepiiri toimuvatel alpinistlikel ekspeditsioonidel, kus pole vett vedelal kujul, küll aga võib hullusti tormata, on sageli olulisem nt hoopis materjali vastupidavus.

Riietel on veepidavuse näitajad sageli palju kõrgemad kui nt telkidel. Kuna riided kasutamise käigus pidevalt kortsuvad, siis võivad murdekohad hakata vett kergesti läbi laskma, mistõttu ongi vajalik suurem veepidavus. Arvestavamate veekindlate matkariiete veepidavus algab kuskil 10 000 mm/H₂0 ulatudes 16-25 000 mm/H₂O,  mis on juba väga hea ja enam kui piisav näitaja. Ega suuremat veepidavust reaalsuses vaja polegi, edasised saavutused veekindluse alal on juba pigem saavutused saavutuse enda pärast ning turunduslikud (liba)argumendid müüjatele. Veekindlate riiete puhul on kindlasti vaja arvestada/vaadata teist väga olulist näitajat, riide hingavust.